DYPALL juhtrühma liige Bilal Ata Aktas intervjueerib Bangladeshi ajutist peaministrit Muhammad Yunust Intervjuu Bilal Ata Aktas, võrgustiku DYPALL juhtrühma liige, võrgustiku juhtimise ja juhtimise eest vastutav põhiorgan ning võrgustiku peakoordinaator Le Monde diplomatique kurdî Sel ajal oli hiljuti võimalus intervjueerida 2006. aasta Nobeli rahupreemia laureaati ja Bangladeshi ajutist peaministrit Muhammad Yunusit. Intervjuu annab ainulaadse ülevaate Yunuse vaatenurkadest paljudel olulistel teemadel, alates tema visionaarsest mikrokrediidisüsteemist, mis on muutnud miljonite inimeste elu kogu maailmas, kuni tema seisukohtadeni kaasava poliitika kohta, mille eesmärk on võimestada marginaliseeritud kogukondi. Yunus mõtiskleb ka oma poliitilise hoiaku üle, mis kujunes ootamatult uueks ja ettenägematuks poliitilise juhi rolliks, juhtides Bangladeshi läbi põhjaliku ülemineku perioodi. „Me julgustame noori olema aktiivsemad ja loovamad.“ – Muhammad Yunus Umbes kuu aega tagasi sain sõbra kaudu pakkumise kohtuda Nobeli rahupreemia laureaadiga (2006) ja mikrokrediidisüsteemi asutaja Muhammad Yunusega. Ütlesin, et võin temaga intervjuud teha. Sõber, kes selle pakkumise tegi, ei viibinud sel ajal Pariisis ja töötas Yunuse meeskonnas. Nädal pärast seda vestlust, sündmuste pöördel, mida keegi ei saanud ennustada, sai Yunus Bangladeshi ajutiseks peaministriks. Kurdi kogukonna jaoks võib Muhammad Yunus olla suhteliselt tundmatu nimi. 1980. aastatel loodud mikrokrediidisüsteem on aga aidanud miljonitel inimestel vaesusest välja tulla. Eriti paljud naised kasutasid seda võimalust, kasutades mikrokrediiti väikeettevõtete loomiseks. See süsteem andis naistele väikesi intressivabu laene, et nad saaksid alustada äritegevust või täita oma ärivajadusi. Yunus sündis 1940. aastal Bangladeshis. Pärast põhi- ja keskhariduse omandamist läks ta Fulbrighti stipendiumiga Ameerika Ühendriikidesse. Ta sai doktorikraadi majanduses ja alustas tööd akadeemikuna Middle Tennessee Riiklikus Ülikoolis. Bangladeshi iseseisvussõja ajal 1971. aastal toetas ta aktiivselt iseseisvusliikumist USAst ja naasis pärast sõda oma riiki. Vastuseks 1974. aasta näljahädale keskendus ta vaesuse leevendamisele ja asutas Grameen Banki (mis tähendab Bengali külapanka), tähistades oma keerulise poliitilise teekonna algust. Enne 8. augustil alanud uut ametikohta oli Bangladeshi peaminister Sheikh Hasina pärast 15-aastast võimulolekut sunnitud ulatuslike üliõpilasmeeleavalduste tõttu Indiasse põgenema. Viimane õled tema meelevaldse, korrumpeerunud ja autoritaarse võimu jaoks oli kvoodisüsteemi seadus, mis eraldas 30% Valitsuse töökohtadest nende perekondadele, kes võitlesid 1971. aasta sõjas iseseisvuse eest Pakistanist. Kolme nädala jooksul kaotas meeleavaldustel elu umbes 400 inimest. Pärast Sheikh Hasina lahkumist leppisid Bangladeshi armee ja noored aktivistid kokku, et 84-aastane Muhammad Yunus oli Bangladeshi ajutine president kuni järgmise ajani. Valimised. Tema eesistumist peetakse nüüd Bangladeshi rahva jaoks oluliseks sümboolseks võiduks. Kuid ta seisab silmitsi hirmuäratava väljakutsega juhtida jagatud riiki ja tegeleda laialdane vaesus. Meeldiv oli temaga kohtuda ja rääkida sellises ülitähtsas õhkkonnas. Korraldasime kohtumise ja alustasime varahommikul. Olümpiamängude ajal (26. juuli – 11. august) viibis ta Pariisi kommuuni külalisena Prantsusmaal, kus tema auks nimetati väljak. Tema ajakava oli pakitud ja meil oli ainult 15 minutit rääkida. Tänan teid väga, et selle vastu võtsite. Kuidas sa Pariisi leidsid? Mulle tõesti meeldis see; Mul on hea meel olla maailma pealinnas. Te ütlesite, et 2024. aasta Pariisi olümpiamängud on kaasavate olümpiamängude jaoks oluline samm. Jah, on väga tore näha, et olümpiamängud muutuvad kaasavamaks. Mul oli võimalus arutada neid küsimusi proua Hidalgoga. See tundub olevat uus pöördepunkt. Kuid mõned ütlevad, et see on mitmes mõttes ka sotsiaalne katastroof. Piiranguid on palju, piletid on kahekordistunud, paljud õpilased visati oma ühiselamutest välja, kodutud saadeti linnast välja jne. Kas arvate, et see on ka vaeste jaoks? Ma ei ütleks, et see on täiuslik, aga see on hea algus. Loomulikult esineb mõningaid puudusi, kuid idee integreerida need poliitikavaldkonnad sellise ulatusega sündmusesse on väga oluline. Ja ma näen, et Pariisi olümpiamängud teevad selles suunas jõupingutusi. Kui ma seda ütlen, räägin ma sellest, mida nad saavad teha, mitte sellest, mida mina teen. See sündmus on oluline samm edasi. Räägime teie algatatud mikrokrediidi algatusest. See on aidanud paljudel vaestel end vaesusest välja tuua. Kuidas on see teie arvates aidanud noori, naisi ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi? See on neid rühmi aidanud eelkõige seetõttu, et piiratud ressursside tõttu puudus neil juurdepääs suurettevõtetele. Mul on hea meel, et see on võimaldanud paljudel neist luua oma ettevõtteid. Julgustame neid olema aktiivsemad ja loomingulisemad. Neil peaksid olema samad võimalused kui nende kolleegidel mujal, seega on mul hea meel, et see on olnud kasulik. Me peame neid rohkem kuulama. Sul on ka poliitiline taust. Sa lõid 2007. aastal peo, mis oli lühiajaline. Kas sa mõtled uuesti poliitikasse minna? See oli kaua aega tagasi. See oli peatükk, mis on suletud ja nüüd keskendun muudele asjadele. Nii palju õpilasi tapetakse. Meedia peaks sellele keskenduma ja kajastama Bangladeshis toimuvat õiglasel viisil. Kuid teid peetakse endiselt poliitiliseks tegelaseks ja poliitilises sfääris väga mõjukaks. Jah, kuid see ei tähenda, et ma olen poliitik. Kui see nii oleks, siis oleks igaüks poliitik. On ka mõned süüdistused teie vastu, et praegune peaminister Sheikh Hasina, kasutab. Mida sa neist arvad? Nende kõigi eesmärk on mind rõhuda ja luua endale turvaline tsoon. Kõik teavad, et nad on poliitiliselt motiveeritud, sest ta kardab, et tõde räägitakse. Ta kasutab praegu üliõpilaste vastu äärmuslikku vägivalda ja on vastutav paljude nende tapmise eest. Autor: Bilal Ata Aktas, august 2024, Pariis Siin on artikkel, mis on avaldatud Le Monde diplomatique kurdî: https://ku.mondediplo.com/2024/08/hevpeyvina-taybet-ligel-serokwezire-bangladese-muhammad-yunus