Euroopa Liidu laienemise 20. aastapäeva tähistamine ja noorte osaluse edendamine Lätis

1. mail 2024 tähistasime Euroopa Liidu suurima laienemise 20. aastapäeva. Kakskümmend aastat tagasi, 1. mail 2004, said Euroopa Liidu kodanikeks Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanikud, mis tähistas Euroopa Liidu suurimat laienemist. Üleöö sai Euroopa Liidust suurem poliitiline, majanduslik ja kultuuriline üksus, mis ulatus Tallinnast Lissabonini, Vallettast Stockholmini ja Dublinist Nikosiani. Demokraatia on väärtuslik ja oluline mitte ainult meile täna, vaid ka tulevastele põlvkondadele. Demokraatiat ei tohiks kunagi pidada enesestmõistetavaks. Euroopa eesmärk on võtta omaks erinevused, tagades samal ajal võrdsed võimalused.

Noored on arengu jaoks oluline inimressurss ning sotsiaalsete muutuste, majanduskasvu, rahu kindlustamise ja tehnoloogiliste uuenduste peamised elluviijad. Sageli öeldakse: „Noored on meie tulevik“. Selles avalduses tõstatatakse ka küsimus „Mis praegu tulevikku kujundab ja mõjutab?“. Poliitilisest seisukohast vaadatuna on noorte osakaal poliitikas kogu maailmas üsna väike.

Osalemine on inimõiguste aluspõhimõte ja demokraatlike ühiskondade põhitingimus. See ei saa piirduda põhiliste hääleõigustega, vaid peab hõlmama ka otsustusprotsesside kõiki aspekte ja tasandeid. Osalemine on põhiõigus ja üks inimõiguste ülddeklaratsiooni juhtpõhimõtteid, mida on korratud paljudes teistes konventsioonides ja deklaratsioonides ning mis on lahutamatult seotud elukvaliteedi, tervise ja heaoluga. Kui igaüks meist kasutab oma osalemis- ja hääletamisõigust, ei vali me mitte ainult esindajaid, kes võtavad vastu kõiki mõjutavaid seadusi, vaid osaleme ka Euroopa demokraatia tuleviku kujundamises. Noored on innovatsiooni olulised edasiviijad, murrangulised osalejad ja poliitilistes protsessides osalejad. Noored saavad luua uuenduslikke lahendusi, vabatahtlikult toetada haavatavas olukorras olevaid inimesi ja suurendada vastupanuvõimet. Laienemine on loonud kõigi liikmesriikide kodanikele rohkem võimalusi õppida ja töötada kogu Euroopa Liidus. Alates 2004. aastast on programmis „Erasmus+“ osalenud üle 2,7 miljoni noore kümnest uuest riigist.

Kõige haavatavama taustaga lapsed ja noored, eriti need, kes peavad veetma nädalaid ja kuid sotsiaal- ja tervishoiuasutustes, seisavad võrreldes oma kolleegidega silmitsi suurte sotsiaalsete, majanduslike ja ühiskondlike erinevustega. Vaimse ja füüsilise puudega lastel ja noortel on õigus osaleda täielikult ja tõhusalt otsustes, mis mõjutavad nende elu. Samal ajal on nad üks ühiskonna kõige tõrjutumaid rühmi ning isegi tavaolukorras on neil väiksem tõenäosus saada haridust ja osaleda kohalikus kogukonnas. Võttes arvesse sihtrühma konkreetseid vajadusi ja piiranguid, korraldas valitsusväline/mittetulunduslik organisatsioon „Donum Animus“ koostöös loominguliste seminaride vabatahtlikega, Euroopa Parlamendi bürooga Lätis, Euroopa Komisjoni esindusega Lätis, Euroopa Liidu Majaga Riias ja Läti Laste Kliinilise Ülikooli Kliinikumi pedagoogilise osakonna haridustöötajatega Läti Laste Kliinilise Ülikooli Kliinikumis patsientidele koolitusi, et suurendada teadlikkust Euroopa Liidu liikmesriikidest ja Euroopa väärtustest ning Euroopa Parlamendi valimistest. Haridustegevuse eesmärk oli julgustada noori osalema demokraatlikus elus; toetada sotsiaalset ja kodanikuaktiivsust; ning tagada, et kõigil noortel oleks vajalik suutlikkus ühiskonnas aktiivselt osaleda.

Kõige haavatavama taustaga lapsed ja noored, eriti vaimsete ja füüsiliste piirangutega lapsed ja noored, on oma eakaaslastega võrreldes kõige tõrjutumad ning seisavad silmitsi tõsiste sotsiaalsete, majanduslike ja ühiskondlike erinevustega. Enamikul neist on negatiivsed elukogemused ning nad kannatavad diskrimineerimise ja kiusamise all soo või muu tunnuse, sealhulgas puude tõttu.

Osalemine tähendab, et inimesed võtavad aktiivse rolli otsustes, mis mõjutavad nende enda elu, nende arengut ja kogukondi. See hõlmab õigust hääletada, olla valitud, pääseda avaliku teenistuse ametikohtadele ja osaleda avalikes asjades. Iga hääl loeb. Noored moodustavad 25% Euroopa Liidu elanikkond ning nende võitlused, mured ja ettepanekud peaksid olema poliitikakujundamise protsesside liikumapanevaks jõuks. Igaühel on võimalus midagi muuta ja valimistel on käegakatsutav mõju igaühe igapäevaelule. Valitud ametnike poliitika ja otsused mõjutavad otseselt juurdepääsu haridusele, töövõimalustele, tervishoiule ja keskkonnasäästlikkusele. Valimisõigusliku vanuse alampiir on Euroopa Liidus riigiti erinev, kõige madalam on 16 eluaastat Austrias, Belgias, Saksamaal ja Maltal. 17-aastased saavad hääletada Kreekas, samas kui kõigis teistes Euroopa Liidu riikides on valimisõigus 18-aastane. Valimistel osaledes on noortel võim kujundada tulevikku, mida nad soovivad näha, ning panna juhid oma lubaduste ja tegevuse eest vastutama. Kas teadsite, et ainult kaks Euroopa Parlamendi liiget (2019–2024) on alla 30aastased – kokku vaid 0,25?% ?

Noorte aktiivne osalemine on kogukonna pikaajalise kestlikkuse ülesehitamisel otsustava tähtsusega ja see peaks olema kättesaadav igasuguse taustaga noortele. Aktiivse osalemise kaudu saavad noored mängida olulist rolli oma arengus, aidates omandada eluks vajalikke oskusi ning arendada teadmisi inimõiguste ja kodakondsuse kohta. Tõhusaks osalemiseks tuleb noortele anda asjakohased vahendid, näiteks teave ja haridus juurdepääsu kohta nende kodanikuõigustele.

Väga oluline on selgelt sõnastada peamised otsuste tegemise põhimõtted, mis hõlmavad õiguste perspektiivi, et toetada otsuste tegemist ka kõige haavatavama taustaga noori, sealhulgas puuetega noori:

• Võrdne õigus teha otsuseid. Isikutele, kes vajavad otsuste tegemisel tuge, tuleb tagada juurdepääs toetusele, mis on vajalik nende elu mõjutavate otsuste tegemiseks, nendega suhtlemiseks ja nendes osalemiseks. Kõigil täiskasvanutel on võrdne õigus teha otsuseid, mis mõjutavad nende elu, ja neid otsuseid austada.
• Õigusaktid ja õigusraamistikud peavad sisaldama asjakohaseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid seoses sekkumisega isikute puhul, kes võivad vajada toetust otsuste tegemisel, sealhulgas selleks, et vältida kuritarvitamist ja lubamatut mõjutamist.
• Kognitiivse puudega inimesed vajavad otsuste tegemisel oluliselt rohkem tuge kui teised kogukonna täiskasvanud. Kognitiivse puudega inimeste toetamine otsuste tegemisel nõuab teadmisi ja oskusi suhtlemisel erineva kognitiivse puudega inimestega, eneseteadlikkust ja mõtlemist, konfliktide lahendamist ning selles uuringus kindlaks tehtud võimalikke strateegiaid, et kohandada otsuste tegemise toetust üksikisikutele.
• Oluline on kognitiivse puudega inimese elus osalevate erinevate poolehoidjate koostöö ja strateegiad, et teha kindlaks teised, kes võivad potentsiaalselt osaleda otsuste tegemise toetamises. Praktikud vajavad arusaamist erinevat tüüpi toetajate erinevatest rollidest, kontekstidest ja väljakutsetest. Noored on tulevik, kuid nad on ka osa olevikust, nii et neile tuleb anda võimalus osaleda ümbritseva maailma kujundamisel ja otsuste tegemisel.

— —

Mittevalitsev/mittetulunduslik organisatsioon „Donum Animus“, võrgustiku DYPALL (Noorte osaluse arendamine kohalikul tasandil) liige, mille eesmärk on kaasata noori kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse ning võimaldada seega kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tegeleda noorte vajaduste ja huvidega, kaasata noori kui aktiivseid osalejaid probleemide lahendamisel ning suurendada meie kogukondade olulise osa isevastutust, pühendumust ja kaasatust.

Valitsusväline/mittetulundusühing Donum Animus on ainus valitsusväline organisatsioon Läti üksus, millel on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu erikonsultatiivstaatus.