Kas poliitikas osalemiseks on vaja erakondi ja esindatust? Demokraatias osalemist käsitlevatele küsimustele keskendudes korraldas Rahvusvaheline Demokraatia ja Valimisabi Instituut (International IDEA) 26. aprillil 2017 ümarlaua, mille teema oli „Kas poliitikas osalemine nõuab erakondi ja esindatust?“. Paneelis oli viis erineva profiiliga eksperti, kelle hulka kuulusid Rahvusvahelise IDEA ja akadeemilise valdkonna esindajad, Rootsi parlamendi liige, kes esindas Mõõdukat Parteid, Rootsi Sotsiaaldemokraatide Partei liige ning Otsedemokraatia Ülemaailmse Foorumi kaaspresident (kes esindas ka Initiative and Referendum Institute Europe’i). Ümarlaual käsitleti mitut teemat: populismi esilekerkimine Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, olemasolevad osalusvahendid demokraatia jaoks praegustes kontekstipõhistes väljakutsetes ning erakondade roll demokraatias. Jagati ka Rootsi kogemust, kus seda nähakse nooremates ühiskonnakihtides, mis suurendavad poliitilist teadlikkust, noorte organiseerimist ja mobiliseerimist, kuid mitte poliitilist osalust. Selles konkreetses stsenaariumis rõhutati vajadust kohalike omavalitsuste koostöö järele noorteorganisatsioonidega, et noorte huvid oleksid kohalikus tegevuskavas paremini täidetud. Seoses konkreetse teemaga, milleks on kodanikuosaluse otseste mehhanismide tugevdamine ja kättesaadavamaks muutmine, mis on seotud noorte kasvava huviga nende küsimuste vastu, viitab Bruno Kaufman (otsese demokraatia ülemaailmse foorumi kaaspresident), et digitaalsed osalemisvahendid võimaldavad rohkem demokraatiat. Pärast seda, kui paneelarutelul jõuti ühisele kokkuleppele, et mis tahes osalusdemokraatia vahend peaks olema kodanikuhariduse taristu ja seega ei kasutata seda kunagi ära poliitilistes tegevuskavades, jõuti muudele peamistele järeldustele. Populismi soodustamiseks on kaks põhjust: õiguslik ja institutsiooniline (näiteks Ungaris ja Türgis läbi viidud põhiseaduslikud reformid) ning sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus. Selle põhjuseks on asjaolu, et demokraatlikud põhiväärtused muutuvad tegelike inimeste jaoks praktilisest tähendusest tühjaks. Professor Pippa Norris (Harvard University võrdleva poliitika lektor) rõhutab, et populism nõrgendab kontrolli- ja tasakaalustussüsteeme tugeva juhi lähenemisviisi kasuks. Teisest küljest näitavad 2008. aasta majanduskriisi tagajärjed osalusmehhanismide (referendumid ja kodanikualgatused) üha suuremat kasutamist ning eri huvide suuremat esindatust riiklikel ja kohalikel valimistel. Seega on väga oluline vältida poliitilist võimu nende vahendite omaksvõtmiseks ning Türgi referendumi tulemused ja seda kontekstuaalseks muutvad poliitilised repressioonid on selle tõestuseks. Osalusmehhanismidega peaks tõepoolest kaasnema mitmepoolne lähenemisviis, mis on kodanikuosaluse ja -osaluse vahend. Lõpetuseks tunnistati seoses erakondade rolliga, et neil peaks olema tugevam tegevus kodanikega dialoogi pidamise ja sotsiaalse kaasatuse platvormiks saamisel (näiteks kodanikeni jõudmine, kellel puudub huvi poliitika vastu või teave selle kohta), samuti ruum kodanike mobiliseerimiseks ja juhtimise arendamiseks. Samuti tunnistati üldiselt, et erakonnad peaksid õppima oma vigadest ning keskenduma rohkem kodanike kaasamisele ja nende võimalustele, edendades samal ajal oma poliitilistes tegevuskavades selliseid väärtusi nagu vastutus, stabiilsus ja prognoositavus. Nii saaksid erakonnad aidata edendada teadlike kodanike keskkonda, teisisõnu inimesi, kes on teadlikud sellest, et populistlikud erakonnad mobiliseerivad inimesi mitte selleks, et võimaldada neil osaleda, vaid ainult selleks, et võimaldada juhil tegutseda ja otsustada nende nimel (nagu on näha viimases Le Peni kampaania motos „Inimeste nimel“), ning mitte alati nende parimates huvides. Kui olete huvitatud juurdepääsust selle arutelu täielikule sisule, saate juurdepääsu samale teabele. siin.