„HUMAN“ – Euroopa konverents „Lapse õigused tehisintellekti ajastul“

Rohkem kui 200 üliõpilasest, noorest ning kaheksa Euroopa riigi asutuste ja spetsialistide esindajatest koosnevas auditooriumis „Lapse naeratus“ korraldas organisatsiooni Euroopa üliõpilaste vabatahtlike võrgustik YouSmile seoses 30 tegevusaasta lõpuleviimisega Euroopa konverentsi lapse õiguste kohta tehisintellekti ajastul.

Konverents korraldati rahvusvahelise lapse õiguste päeva puhul (20. november) haridus-, usu- ja spordiministeeriumi ning tervishoiuministeeriumi egiidi all ning see toimus Novotel Ateenas.

Käsitletud teemad pärinesid laste ja teismeliste rühmadelt kogu Euroopast ning olid järgmised: Kiusamine, perekondlikud suhted ja mudelid, interneti turvalisus ja tehisintellekti probleem, lastevastane vägivald, rassism ja vihakõne ning lapse õigused koolis.

Konverentsi eesmärk oli rõhutada laste tõelisi ja vahendamata seisukohti ja arvamusi neid puudutavates küsimustes ilma täiskasvanute sekkumise või juhendamiseta, kuna nad ise on neid esile tõstnud kui olulisi, ning spetsialistide jaoks, kellel on selles valdkonnas eksperditeadmised ja kogemused, et võtta nendes küsimustes seisukohti, ning lõpuks esitada ettepanekud, mis tehakse kättesaadavaks Kreeka ja Euroopa asjaomastele institutsioonilistele organitele, et nad saaksid sõnastada strateegiaid ja teha otsuseid, mille eesmärk on laste õigusi sisuliselt toetada ja edendada.

Avasõnad esitas tervishoiuministri asetäitja Dimitris Vartzopoulos.

Sissejuhatavas kõnes simuleeris Kreeta ülikooli alghariduse osakonna IKT-põhise elukestva ja kaugõppe professor Panagiotis Anastasiadis oma suhtlust tehisintellektiga robotiga RAX. Selle otseesitluse kaudu tõsteti esile nii äärmiselt kasulikku rolli, mida tehisintellekt võib mängida hariduses ja paljudes muudes sektorites, kui ka negatiivset mõju, mida see võib avaldada, kui seda kasutatakse valesti.

Koos lastega, kes olid kogu konverentsi tutvustanud ja paneelarutelusid modereerinud, olid silmapaistvad teadlased, kes vastasid nende küsimustele, kuulasid nende seisukohti ja aitasid kõigil arutatavatest teemadest aru saada. Täpsemalt osalesid konverentsil järgmised isikud:

• Georgia Angelopoulou, „Lapse naeratuse“ psühholoog
• Panagiotis Anastasiadis, Kreeta Ülikooli alghariduse osakonna IKT-põhise elukestva ja kaugõppe professor
• Theodoros Giovazolias, Kreeta Ülikooli psühholoogia osakonna psühholoogilise nõustamise professor
• Ioanna Gkika, psühholoog, lapse naeratuse magistrikraad
• Foteini Kokkori, Pireuse alaealiste prokurör
• Konstantina Kolokytha, sotsiaaltöötaja, MSc nõustamine, „Lapse naeratus“
• Theoni Koufonikolakou, laste õiguste ombudsmani abi

• Korinna Pertsinidou, M.SC., Ida-Atika keskhariduse direktoraadi kooliprogrammide ja -võrgustike koordinaator
• Theodora Skali, Ateena ülikooli meditsiinikooli psühholoogiateaduskonna liige – Aiginiteio haigla 1. psühhiaatriakliinik
• Stavroula Spyropoulou, psühholoog, lapse naeratuse magistrikraad
• Ioanna Hardaloupa, psühholoog, lapse naeratuse magistrikraad
• Alexandra Psomathianou, psühholoog, lapse naeratuse magistrikraad
• Sofia Leitao, arendusjuht, Rinova Málaga S.L., Hispaania
• Lina Marsic, inimõiguste ombudsmani ekspertnõunik, Sloveenia
• Margarida Rendeiro, humanitaarteaduste keskus, NOVA Lissaboni ülikool, Portugal
• Kyriakoula Georgiou, Küprose Pedagoogilise Instituudi professor,
• Vivian Welker, rahvusvahelise koostöö osakonna direktor, Folkuniversitetet, Rootsi
• Renato Midiri, Rooma XXII linnavolikogu liige, Itaalia

Soovituslikud seisukohad: Üleriigilises uuringus, milles osales 50 000 õpilast, 10 000 õpetajat ning 13 000 lapsevanemat ja eestkostjat, osales 17,3 inimest.% Lastest teatas, et nad on kiusamise ohvrid. Kiusamise mõju vaimsele tervisele on äärmiselt oluline, kusjuures kõige olulisemad on ärevus ja depressioon mitte ainult lapsohvrite, vaid ka laste „rikkujate“ puhul. Vaatlejate roll on väga oluline, sest uuringud on näidanud, et kui vaatlejad sekkuvad, siis 75. aastal% Juhtumite puhul peatub intsident esimese 10 sekundi jooksul.  Theodoros Giovazolias, Kreeta Ülikooli psühholoogia osakonna psühholoogilise nõustamise professor

Me peame arendama mõtlemist, aga ka vastutust. Enne kui tegutseme, peame oma eesmärki visualiseerima; Ainult nii saavutame selle. Theodora Skali, Ateena ülikooli meditsiinikooli psühholoogiateaduskonna liige – Aiginiteio haigla 1. psühhiaatriakliinik

Lastele kehtestatavad piirangud peaksid tulenema vanemate ja laste vastastikusest kokkuleppest. Sellel on kolm olulist sammast: Dialoog, järjepidevus ja laste osalemine eeskirjade kehtestamisel. Konstantina Kolokytha, sotsiaaltöötaja, MSc nõustamine, „Lapse naeratus“

Tehisintellekt on vahend, mis on alati kättesaadav ja vahetu, kuid see ei hõlma inimsuhteid. Teave vaimse tervise probleemide kohta võib olla ohtlik ja eksitav. Me ei demoniseeri tehisintellekti, kuid peame tutvustama lastele tervislikku digikäitumist. Alexandra Psomathianou, psühholoog, lapse naeratuse magistrikraad

Tulevikus on tehisintellekt peamiselt kaaslaseks, inimestevahelisteks suheteks. Tehisintellektil ei ole emotsioone, kuid meie, inimesed, arendame tundeid selle vastu; Sellest saab meie sõber, meie kaaslane ja see on ohtlik.  Panagiotis Anastasiadis, Kreeta Ülikooli alghariduse osakonna IKT-põhise elukestva ja kaugõppe professor

Lapse eemaldamine vägivaldsest perekeskkonnast on traumeeriv. Viiteisikuks peaks olema spetsialist, psühholoog või sotsiaaltöötaja, kes on lapse kõrval igal sammul alates lapse äraviimisest kuni tema rehabilitatsioonini. Foteini Kokkori, Pireuse alaealiste prokurör

Meie kohustusi, mis on määratletud rahvusvahelises lapse õiguste konventsioonis, ei täideta. Me tahame kooli, mis kuulab lapsi ja vastutab nende ees. Theoni Koufonikolakou, laste õiguste ombudsmani abi.

Konverents toimus projekti „Digital Hat Interrupter Activism to combat structural racism promoting inter-community cooperation through digital technologies“ raames, mille akronüüm on „HUMAN“. Projektikonsortsiumi kuuluvad organisatsioonid kaheksast muust Euroopa Liidu riigist, mis on: „Lapse naeratus“ Kreekast, RINOVA Malaga Hispaaniast, Folkuniversitetet Rootsist, sotsiaalse innovatsiooni keskus Küproselt, Lissaboni Universidade Nova ja võrgustik DYPALL Portugalist, ZRS Koper Sloveeniast, MuLab Itaaliast ja Belgias asuv Euroopa kiusamisvastane võrgustik.

Projekti HUMAN (GA 101144478) kaasrahastab Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse ja väärtuste programm (CERV 2021–2027). Käesoleva väljaande sisu kajastab ainult autori seisukohti ja on tema ainuvastutus. Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe kasutamise eest.

Vaata konverentsi siit: https://youtube.com/live/QPTtysxBtFI?feature=share 

Vaata fotosid konverentsilt siin.